Öötöötaja ja tööaja summeeritud arvestus kohtulahendi valguses. 

Seadusandja loodud õigusnormidelt oodatakse lihtsust ja arusaadavust. Paraku näitab praktika, et see pole kaugeltki nii. Seaduse teksti täpne tähendus on alati problemaatiline ja võib endaga kaasa tuua õiguslikke vaidlusi.
Loe edasi siit.

Lugeja küsib: kas tööandjal on õigus nõuda igasuguste jooksvate tööde tegemist?

Töötaja küsib: „Minu ametijuhendis on punkt, et lisaks seal loetletud tööülesannetele on kohustus täita otsese juhi poolt antavaid ühekordseid tööülesandeid. Kas see tähendab, et vahetusmeister võib nõuda minult igasuguste jooksvate tööde tegemist?“

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi: Selline sõnastus ei tähenda kindlasti, et töötaja peab täitma kõiki otsese tööjuhi korraldusi, vaid tööandja saab nõuda üksnes nende töökohustuste täitmist, mis on töölepingus kokku lepitud või mis tulenevad töö laadist.
Loe edasi siit.

Tasub teada: millal on pühade puhul lühike tööpäev

Vastavalt seadusele tuleb 23. ja 31. detsembril kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra ja tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest.
24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad, teatas tööinspektsioon. Riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Loe edasi siit.

Kaamerad - kas ja kuidas võib neid töökohal kasutada?

Ühest küljest on kaamerate kasutamine ja privaatsuse puudumine internetiajastul justkui loomulik, kuid teisalt on privaatsus siiski hindamatult tähtis. Selle kuritarvitamine, nii tahtlik kui tahtmatu, võib halvasti mõjuda nii tööandjale kui –võtjale.
Vaadates teemat lähemalt kerkib seaduses esile kolm märksõna –eesmärgipärasus, informeeritus ja minimaalsus. Loe edasi siit.

Inspektsioon: pühade ajal peab tööandja maksma kahekordset tasu.

Tööinspektsioon tuletab enne jõulupühi meelde, et 24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mille ajal töötamise eest peab tööandja maksma kahekordset tasu. Loe edasi siit.

Õigus puhata – kas tööandja võib töötaja puhkuse katkestada?

Väidetavalt on sakslased täpsed, soomlased aeglased, hollandlased pikad ning tüüpiline eestlane tubli töötegija. Tegu pole vaid stereotüübiga – on tehtud kindlaks, et eestlased tõepoolest teevad palju tööd ning on selle omaduse poolest tuntud välismaalgi. Rohke töö tegemise ajendiks võib küll olla lootus saada viie rikkama Euroopa riigi sekka, kuid suures töötuhinas jääb puhkus sageli tagaplaanile – küll on tarvis lõpetada üks ülioluline projekt, siis aga koputavad juba järgmised kohustused õlale ja nii võibki juhtuda, et pikad tööpäevad ei lõpe ega lõpe ning lahendust nähakse puhkuse pidevas edasilükkamises või sootuks välja võtmata jätmises.Loe edasi siit.

Kui külm peab olema, et võiks töö tegemisest keelduda?

Lugeja küsib: Olen kuulnud, et kui tööandja ei taga töötajale võimalust töötada teatud soojakraadides, siis võib keelduda töö tegemisest, kui see kahjustab tervist. Alates mis külmakraadidest on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuriga on töötamine keelatud. Piirnormi pole kehtestatud, kuna mitmes valdkonnas tuleb töötada ka madalate temperatuuridega ruumides – näiteks toiduainetetööstuses, kus vastasel juhul ei oleks tagatud toidu säilimine värskena. Ka peavad mitmed töötajad tegema tööd õues ning nad ei saa jätta oma tööülesandeid täitmata seetõttu, et õues on teatud miinuskraadid (nt kojamehed, päästjad, politseinikud, kiirabiarstid, aga ka rikkeid likvideerivad elektrikud jpt). Loe edasi siit.

Lugeja küsib: kui tihti võib püstijalatööl puhata?

Töölepingu seaduse järgi peab iga pikema kui kuue-tunnise töötamise kohta ette nägema vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Loe edasi siit.

Kuidas öistes vahetustes töötades oma tervist hoida?

«Rahva tervise seisukohalt on vahetustega töö muutumas suureks probleemiks, kuna ebareeglipäraste tööaegadega töötamine sageneb kogu maailmas,» ennustas Soome Töötervishoiuameti professor Mikko Härmä. Loe edasi siit

Lugeja küsib: kas tööandja peaks andma lapse koolimineku puhul vaba päeva?

Kehtiv töölepingu seadus (TLS) ei kohusta tööandjat andma vaba päeva töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi.
Millised on aga võimalused saada esimesel koolipäeval vaba päev?
Loe edasi siit.

Kindlam viis kahjude hüvitamiseks on pöörduda kohe vastava nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Eversheds Sutherland Ots&Co partneri Rando Maisvee sõnul on hiljutise Riigikohtu otsuse kohaselt töötaja põhjustatud kahju hüvitamise kokkuleppe sõlmimine piiratud. Rando Maisvee täpsustas: „Kohtulahendist järeldub, et kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ei saa töötajaga kokku leppida tema tekitatud kahju tasumises ega ka maksegraafikus olukorras, kus tööleping veel kehtib. Kokkulepet kahjude hüvitamiseks saab sõlmida vaid pärast töölepingu lõppemist, paraku näitab reaalne elu, et töötajaga on väga keeruline sellist kokkulepet sõlmida.“ Loe edasi siit.

Milline jalats sobib püstijalu töötajale?

Kui seismise ja käimisega seotud tööülesandeid ei ole võimalik istuva tööga vaheldada, tuleb tööandjal teha töötajale püsti seismine ja liikumine võimalikult mugavaks. Lihtsat abi püstijalu töötamisest tulenevate vaevuste ärahoidmiseks pakuvad õiged tööjalanõud.
Tavapäraselt saavad tööandjalt endale turvajalanõud need töötajad, keda ohustavad töö juures jala peale kukkuda võivad rasked esemed. Turvajalanõu vajaduse hindamine on lihtne ja selgub vastusest järgmisele küsimusele: kas esineb jalavigastuse saamise oht? Kui jah, on tööandjal kohustus väljastada töötajatele turvajalanõud ja seda kohustust reeglina ka täidetakse. Loe edasi siit.

Müüja kurdab: seisev töö paneb tervisele põntsu.

Klienditeenindaja peab sageli suurema osa pikast tööpäevast jalgel olema. Paraku on tööandjaid, kes on keelanud teenindajatel vahetuse jooksul istuda ega paku võimalust hankida kassa juurde tool või istumispukk, kuigi selleks pole neil seaduslikku alust.
Olen nii mõneski riidekaupluses märganud toolide puudumist ning sügisest saati töötan ka ise ühes sellises,» kirjeldas toimetuse poole pöördunud Anne. Seisva müüjatöö tõttu kannatas ta juba esimesel kuul jalavalude käes ning aasta alguses diagnoositi tal põlve gonartroos. Loe edasi siit.

Tööinspektsioon: tööandja ei tohiks töögraafikut pidevalt muuta

Maaleht.ee avaldas täna lugeja küsimusele eksperdi vastuse tööaja graafikute koostamist. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu ei olnud aga selgitustega nõus ning täpsustas töölepinguseadusest tulenevalt, et tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab ning tööandja ei tohiks töögraafikut pidevalt muuta. Loe edasi siit.

Seisva töö mõju ja tervisekahjustuste ennetamine.

Paljudes ametites tuleb töötajatel teha tööd seistes. Suurem osa tööpäevast möödub püstijalu näiteks kaubandustöötajatel, ettekandjatel, postiljonidel, liinitöötajatel ning tervishoiutöötajatel.
Seisva töö halb mõju avaldub kehale peaaegu kohe. Pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab või süvendab mitmeid tervisehäireid ning pehmete kudede vigastusi.Loe edasi siit.

Lugeja küsib: kas arsti juures käimisele kulunud aja pean hiljem tööl järele tegema?

«Sain arstiaja keset tööpäeva. Ülemus lubas arsti juurde minna, kuid nõudis, et ma õhtul sellevõrra kauem tööl oleksin. Kas tal on õigus seda nõuda?» soovis lugeja teada. Loe edasi siit.

Tööandja peab vajadusel võimaldama lapsevanemale paindlikku tööaega.

Sageli vajavad paindlikumat tööaega lapsevanemad, kes on äsja lapsehoolduspuhkuselt naasnud või kelle lapsel pole õnnestunud saada lasteaiakohta. Tööandja kohustus on sellega arvestada ning tööajas ja -korralduses vastavaid muudatusi teha. «Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Tema sõnul on see oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus, mille rakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine.
Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks oli juhtum, mil tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.
Sepper leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab. Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et lapsel pole lasteaiakohta või perel täisajaga lapsehoiuvõimalust.
«Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha,» sõnas Sepper.
Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub töökorralduslikke muudatusi läbi viimast, läheb see vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust.
Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

 Lugeja küsib: kas ma tõesti pean puhkuse esimesel päeval tööl olema?

«Meil töö juures koostati puhkusegraafik. Ülemus ütles, et puhkus peab algama kas 1 või 15 kuupäevast. Töötame graafiku alusel nii, et kahel päeval kella 9-21 ja kaks päeva kella 21 järgmise päeva kella 9, sellele järgneb neli vaba päeva. Selleks aastaks on mul kummaline graafik: puhkus algab 15. mail, aga viimane tööpäev kestab 14. mai kella 21 kuni 15. mai kella 9. Tuleb välja, et oma esimesest puhkuse päevast pean ma 9 tundi tööl olema. Ülemus ütles, et kõik on õige, aga minu arvates rikutakse minu õigusi. Kummal meist on õigus?» küsib venekeelse Postimehe lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötaja puhkus ei saa alati sel kalendripäeval, kui ta tegelikult tööl on. Seega on kaks võimalus, kas pooled lepivad kokku, et puhkus algab 15.kuupäeval ja töötaja töövahetuse kestust eelneval päeval muudetakse või jäetakse ära või algab puhkus 16.kuupäeval.

 





 

Viimased uudised

Välisuudised (RSS)