Puhkuse regulatsioonist uues töölepinguseaduses
Lisatud 01.12.2009


         Uue seaduse jõustumisega muutub kehtetuks määrus, millega laevapere liikmetele anti 7 lisapuhkepäeva, seoses töötamisega merel. Kuna mul õnnestus olla TLS-i läbirääkimisdelegatsioonis, siis kahju meremeestele sellest ei tekkinud, sest Mereteenistuse seaduses muudeti ära laevapere liikmete põhipuhkuse pikkus, milleks alates 01. juulist on 35 kalendripäeva.

         Põhipuhkuse andmine. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkuse arvestamise perioodiks on kalendriaasta. Erisus kehtib tööle asumise kalendriaastal, kui puhkust arvutatakse võrdeliselt töötatud ajaga.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Osadena antakse põhipuhkust üksnes poolte kokkuleppel. Seega ühepoolselt tööandja otsustada ei saa, et puhkus tuleb osadena välja võtta. Vähemalt 14-kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Enne seaduse jõustumist (01.07.2009) välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates puhkuse nõudeõiguse tekkimisest.

         Puhkuse ajakava. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul, mitte jaanuaris nagu seni. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. Kui neid sinna märgitud pole võib töötaja need välja võtta talle sobival ajal kahenädalase etteteatamisega. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja õigus jääda puhkusele kahenädalase etteteatamisega on põhjuseks, miks tööandjad peaksid seisma head selle eest, et puhkuse ajakava võimalikult aasta alguses koostada ja teatavaks teha: nimelt võivad kõik töötajad, kelle puhkust ajakavasse kantud ei ole, puhkuse kahenädalase etteteatamisega välja võtta. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui puhkuse ajakavasse on lisaks põhipuhkusele kantud poolte kokkuleppel ka muud puhkused (eelkõige täiendav lapsepuhkus), on ajakava pooltele siduv.

         Puhkuse ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud kui puhkuse muutmine on tingitud tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest, mida polnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus puhkust edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel, milleks on eelkõige ajutine töövõimetus või rasedus- ja sünnituspuhkusele minek või streigis osalemine. Töökorralduse hädavajaduse all peetakse silmas olukordi, mida pole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda või graafik ümber teha. Tööandjal on kohustus hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude esinemise korral on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa väljavõtmist kohe pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötajal on kohustus tööandjat enda isikust tulenevast takistusest teavitada, et tööandjal tekiks võimalus töötaja puhkuse pikenemisega arvestada.

         Õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal on:

·   naisel vahetult enne ja pärast rasedus- j sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

·   mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

·   vanemal kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

·   vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last - lapse koolivaheajal

Puhkusetasu arvutamise ja maksmise kord. Puhkusetasu arvutamine toimub keskmisest töötasust ehk puhkuse ajaks säilitatakse töötajale tema keskmine töötasu. Puhkusetasu tuleb maksta erineva kokkuleppe puudumisel hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani e. teisisõnu esimese palgapäevani pärast puhkust. Töötaja kaitse tööandjapoolse mõjutamise eest on eelkõige tagatud läbi selle, et talle on jäetud võimalus puhkusetasu nõudmiseks vastavalt soovile enne või pärast puhkust ning vaidluse korral on kokkuleppe sisu ja olemasolu tõendamiskohustus tööandjal.

Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.

Enam ei saa nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasuga viivitamise korral tasu maksmisega viivitatud aja võrra. Töötajal on puhkusetasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Enne seaduse jõustumist (01.07.2009) tööaasta kohta väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus tasaarvestatakse seaduse jõustumise järel esimese kalendriaasta eest väljatöötatud ja ärakasutatud puhkuse nõudega kalendriaasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. Tasaarvestus tuleb seega ära teha esimesel aastal peale töölepingu seaduse jõustumist. Kalendrikuud arvestatakse puhkuse nõudeõiguse alusena, kui töösuhe kalendrikuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva. Tasaarvestuse tulemuse ümardatakse täisarvuks ülespoole.

Näide: Töötaja tuli tööle 10. septembril. Tema tööaasta on seega septembrist septembrini. Töötaja jättis enne 2010. aasta jaanuari võtmata kogu oma tööaasta puhkuse (35 kalendripäeva). Arvutamaks palju on töötajal õigus saada puhkust septembrist jaanuarini, tuleb kõigepealt teha kindlaks palju töötaja ühes kuus puhkust välja teenib.

         Töötajal on õigus saada puhkust 35 kalendripäeva 12 kuu jooksul. Jagades kogu puhkuse 12 kuuga saame, palju puhkust töötaja ühes kuus välja teenib (35:12 = 2,9). Septembrist jaanuarini on 4 kuud. Töötaja on 4 kuu eest välja teeninud 11,6 (4*2,9) puhkuse päeva. Kuna ta on jätnud need 2009-ndal aastal võtmata, on tal 2010. aastal õigus saada 11,6 puhkepäeva (september- jaanuar) + 35 puhkepäeva (01.01.2010 – 31.12.2010). Arvestades asjaoluga, et tasaarvestuse tulemuse ümardatakse täisarvuks ülespoole, on töötajal 2010. aastal õigus saada 12 + 35 päeva puhkust (47 kalendripäeva puhkust).

Näide: töötaja on võtnud enne 01.01.2010 aastat välja kogu oma puhkuse (35 kalendripäeva). Töötaja tööaasta on septembrist septembrini. Kalendriaasta arvestusele üle minnes, tuleb kindlaks teha palju välja teenimata puhkust töötaja kalendriaastas võttis. Jaanuarist septembrini on 8 kuud. Igas kuus teenib töötaja välja 2,9 puhkusepäeva. Kaheksa kuuga teenib töötaja välja 23,2 puhkusepäeva. Kuna arvestustulemusena leitud päevad on töötaja välja võtnud juba 2009. aastal, siis tuleb need maha arvestada kogu kalendriaastas saadaolevast puhkusest (35-23,2) = 11,8. Töötajal on 01.01.2010.a. – 31.12.2010.a. saada 12 päeva puhkust (tasaarvestuse tulemus ümardatakse täisarvuks ülespoole).

         Lapse sündimise või lapsendamisega seotud tasustatavad puhkused

Rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuseks on 140 kalendripäeva. Uue seaduse kohaselt ei pikendata rasedus- ja sünnituspuhkust mitmike sünni või tüsistustega sünni puhul, kuna selle katab vanemahüvitis. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse emale sünnitushüvitist eelmise kalendriaasta keskmise palga alusel. Rasedus- ja sünnituspuhkuse õigus tekib 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra.

         Isapuhkuse pikkus on 10 tööpäeva. Isapuhkust võib nõuda kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. Isa võib kasutada puhkust järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadusest, ühe või mitme tööandja juures, kuid puhkus peab olema ära kasutada naise rasedus- ja sünnituspuhkuse jooksul või kuni lapse 2-kuuseks saamiseni. Kuna puhkust antakse töötajale tema tööpäevades, ei saa isapuhkust võtta töötaja puhkepäeval.

         Lapsendaja puhkus. Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.

         Lapsehoolduspuhkus. Lapsehoolduspuhkuse kasutamise õigus on kas emal või isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Korraga on lapsehoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Lapsehoolduspuhkust on õigust kasutada ühes osas või ositi igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega on võimalik võtta lapsehoolduspuhkust näiteks alguses ühel vanemal, siis teisel vanemal, vahepeal üldse mitte võtta ning hiljem seda õigust uuesti kasutada. Lapsehoolduspuhkusele jäämisest peab töötaja ette teatama 14 kalendripäeva. Seni seda kohustust seaduses polnud. Pooltel on õigus kokku leppida ka erinevas etteteatamistähtajas. Töötajal on lapsehooldus puhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.

         Lapsepuhkus. Lapsepuhkust hakatakse hüvitama VV kehtestatud töötasu alammäära alusel alates 01.01.2013. 2010-2012.a. vanemal lapsepuhkuse saamise õigust ei ole. Lapsepuhkust antakse emale või isale kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Puudega lapse emal või isal on lisaks eelpool mainitud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Seda päeva tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutmise kalendriaasta lõppedes.

         Tasustamata lapsepuhkus. Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutmise kalendriaasta lõppedes.

         Lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust on õigus saada ka eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

         Õppepuhkus. Töötajal on õigus nõuda õppepuhkust ning tööandjal on kohustus säilitada selle aja eest töötasu. Koolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul kokku 30 kalendripäeva õppepuhkust. Tööandjal on kohustus keskmine töötasu säilitada 20 kalendripäeva eest juhul kui tegemist on tasemekoolituse või tööalase koolitusega. Tasemekoolituse lõpetamiseks on õigus saada täiendavalt 15 kalendripäeva õppepuhkust, mille eest makstakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Ühe tasemehariduse lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on õigus saada üks kord 15 kalendripäeva õppepuhkust. Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Kuid säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Täiendavalt on töötajal õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.

 
Kaia Vask LLM
EMSA esimees

 


Tagasi

Viimased uudised

Välisuudised (RSS)

Foorumis kirjutati