Mida peaks teadma ravikindlustuse hüvitisest?
Lisatud 10.01.2010

Möödunud aasta 1. juulist muutus ravikindlustuse hüvitise maksmise kord töötaja haigestumise korral. Suurendati töötaja omavastutust seniselt 1 päevalt 3 päevani ja tööandjale pandi kohustus maksta hüvitist ajutise töövõimetuse 4. kuni 8. päevani. Lisaks vähendati hüvitise määra seniselt 80%-lt 70%-le.

NB! Muudatused ei puuduta hoolduslehti – st haigestunud laste hooldamisel on hüvitis endiselt 80% alates 2. päevast.

Eesti Haigekassa arvestab haigushüvitist endiselt möödunud kalendriaasta sotsiaalmaksuga makstud tulu põhjal, kuid teatud muudatused on siingi. Kui varasemalt jagati eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu 365-ga, millest oli maha arvestatud päevade arvu, mil töötaja oli töökohustuste täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Nüüd sellist arvestamist enam ei toimu ehk teisisõnu möödunud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagatakse 365-ga. Saadud ühe kalendripäeva tulust 70% kuulub hüvitamisele alates haiguslehe 9-st päevast kuni haiguslehe lõpuni.

Tööandja arvestab haigushüvitist Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel. Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lg 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Siinkohal tuleb veel kord meelde tuletada asjaolu, et haigushüvitisele ei ole õigust kui ajutine töövõimetus algas puhkuse ajal. Seega tuleb puhkuse ajal haigestudes koheselt sellest tööandjale teada anda ning ühtlasi teha avaldus puhkuse katkestamise kohta seoses haigestumisega.

Töövõimetusleht tuleb tööandjale esitada hiljemalt 90. kalendripäeval, alates pärast haigust tööle asumisest. Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud töövõimetuslehe esitamisest tööandjale.

Keskmine töötasu, millest arvestatakse haigushüvitis arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Arvutamise vajadus tekib haigushüvitise väljamaksmise päeval s.t. selle kuue kuulise perioodi sisse jääb ka haiguslehel oldud aeg, sest hüvitis makstakse välja pärast ajutise töövõimetuse perioodi lõppu. (Sotsiaalministeerium kaalub hetkel selle regulatsiooni muutmist kuna „arvutamise vajadus“ võib reaalses elus liikuda mitme kuu piires, mis omakorda võimaldab nii tööandjal kui ka töötajal mängida hüvitise suurusega)

Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse eelpool nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Keskmise kalendripäeva arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende päevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu kuna ta oli kas puhkusel, ajutiselt töövõimetu, esindas seaduses ettenähtud juhtudel töötajaid, osales streigis või tal oli muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus tööst keeldumiseks.

 

 

 


Tagasi

Viimased uudised

Välisuudised (RSS)