EMSA seisukoht valveaja regulatsiooni muutmise ettepanekule
Lisatud 01.06.2017

Riigikogu saatis Eesti Ametiühingute Keskliidule arvamuse esitamiseks Reformierakonna poolt algatatud eelnõu, mille kohaselt tahetakse muuta senikehtivat valveaja regulatsiooni.
Pakutud muudatuse kohaselt võiksid töötajad olla nelja nädala jooksul kuni 130 tundi valveajal ning seejuures ei oleks vaja järgida iganädalast ja igapäevast puhkeaja regulatsiooni. Muudatust põhjendati sellega, et praegused puhkeaja nõuded piiravad tööandjaid ja ei lase tööd paindlikult korraldada.

Seda muudatusettepanekut lahti kirjutades tuleb märkida, et 130 tunnine valveaeg, kui seda kasutataks ainult nädalavahetustel, sest töötaja peab ju nädala sees oma normtunnid täis töötama, tähendaks iga oma puhkepäeva andmist tööandja käsutusse. Valveaeg oma iseloomult tähendab ju seda, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljapool tööaega. Seega poleks sellise valveaja korral töötajal võimalik oma isiklikke asju üldse ajada või oma kodust kaugemale sõita, sest mine sa tea, kas on vaja tööle minna või mitte. Sünnipäevade vm tähtpäevade tähistamine tuleks samuti ära unustada. 130 tunnise valveaja rakendamisel võiksime tõdeda, et meie töötajad muutuvad sunnismaisteks ja ainukeseks väljapääsuks olukorrast oleks töökoha vahetus.

Seletuskirja puudulikkuse tõttu on selgusetu antud seadusemuudatuse vajadus kuna olemasolev seletuskiri ei anna mitte ühtegi sisulist vastust.

Eeldatavasti on kellelgi varjatud eesmärgid, millest avalikult ettepanekus ei räägita. Tõenäoliselt võib sellise muudatusettepaneku taga olla tööandjate soov kulusid vähendada juhul, kui on tegemist töökohtadega, kus töötamine eeldab reageerimist väljakutsetele (päästeametnikud, lootsid jne). Pakutud regulatsioon võimaldaks öelda, et töötatakse siis kui ollakse väljakutsel ja ülejäänud aeg tuleb lugeda valveajaks, mille eest makstakse ainult 10% töötaja töötasust. Regulatsioon võimaldaks panna töötajad tööle osalise tööajaga ja sellest tulenevalt oluliselt ettevõtte kulusid kokku hoida, mis tööandjatele on tõenäoliselt vägagi atraktiivne, aga töötajatele, kelle suhtes seda rakendama hakatakse, kindlasti mitte.

Eeltoodust tulenevalt jõudsime EMSAs järeldusele, et muudatuse põhjusena toodud „piirang tööandjale“ pole mõjuvaks põhjuseks, et halvendada töötajate olukorda ning võtta neilt ära võimalus iganädalase puhkeaja kasutamiseks isiklikuks otstarbeks. Me leiame, et töötajate isiklik elu on suurema väärtusega kui tööandja valveaja rakendamise piirang.


Kaia Vask
EMSA peasekretär
 


Tagasi

Viimased uudised

Välisuudised (RSS)

Foorumis kirjutati